Tere!
Suvel sai mõeldud ja ostetud Grand Voyager SE, 97 aasta 2.5 diisel, sest eelmine auto, väike kupee ei pidanud inimeste ja asjade veole lihtsalt vastu. Taguots oli koguaeg maas ja maha ta jäigi.
Voyager sai pika kaalumise peale kõikide teiste mahtuniversaalide seast minu jaoks parimaks.
Enda omaks sai Tartust eraisiku käest valuvelgede, toonklaasiga valget värvi auto. Masina valisin selle pärast, et ajaloos ei olnud ühtegi avariid ja omanikke oli vähe olnud. Auto ise hiljuti saksast toodud ja ilma suurema roosteta.
Lisadest on tal siis udutuled, lisakaugtuled, konditsioneer, püsikiirusehoidja ja rohkem midagi erilist ei meenugi.
Kohe peale ostu läks ka poleerimiseks ja pesuks, tegi ka salongile keemilise pesu sest haisu järgi oli omanik ahelsuitsetaja ning mustuse järgi kahtlustasin, et autot oli kasutatud põllutööliste veoks, väideti et käidi vaid matkamas
Ei ole ta ka minul veatu auto, kuid vigadest hoolimata olen selles autos peale mitut kuud sõitmist ikka veel samas vaimustuses nagu uuega esimest sõitu tehes.
Vigadest siis lähemalt, Paarist suuremast.
Ostsin masina väga hea hinnaga, just sellelt ausa ja petukauba piirilt kui autot kiidetakse. Aimasin, et sel autol ei ole kõik kindlasti mitte nii korras kui mees silma vaadates rääkis ja 1500 eurot küsis. Sattusingi väga hea müügitöö ohvriks ning auto on kolme kuu jooksul, mil teda omanud olen ka kolm korda teele jätnud. Erinevaid pisemaid vigu olen avastanud ka lihtsalt
autoga kodus tegeledes. Esimene viga tuli välja siis kui otsustasin paagi täis lasta ja kaotasin ca 5-10 liitrit tankla põrandale enne kui paagi lekke avastasin. Teine viga tuli välja paar päeva hiljem, kui roolivõim ja veepump järsku ära kadusid. Peale uurimist sai toreda avastuse, et veoratas oli vända otsas imelikul põhjusel vabalt ringi käima hakanud- keegi oli seal ratta otsas midagi hiljuti keevitanud ning keevis oli lihtsalt lahti lasknud... mõistatus. Kuna sõita oli vaja tegi samalaadse hädaparanduse uue ratta leidmiseni.. Peale sellist räsimist hakkas ratas viskama ning viskas nii palju, et proovisõidul viskaski rihma maha ja auto jäi hoopis paariks nädalaks seisma. Sain uue ratta ja mutri.
Edasi sai sõita mitu tuhat kilomeetrit vahetevahel vaid õli kallates, sest paarist kohast mootor ka lekkis natu rohkem kui taluda kannatas.
Ühel õhtul oktoobri alguses võõra linna keskel katkes siduritross. See oli viimane häda mis nööri otsa jättis. Miks siis tross katkes. Meenus, et müüja mainis, et üleelmine omanik oli kasti vahetanud. Remondis tuli välja, et siduril olid mingid jupid puudu mis trossi ilusti hoidsid ja sellepärast asi katki läkski. Järeldasin lihtsalt hoolimatuid omanikke kes autost hoolinud pole.
Nüüd on auto sõitnud muretult, esimeste külmadega hästi käivitunud ja loodan lennult hakata autot paremaks putitama. Esimene plaan on diagnostis ära käia. Siis plaanib käed õliseks teha, sest mootoril on kapoti all minu arvates liiga vali podin. Viimse lekke tahaks samuti ikka pidama saada. Stanged tahaks üleni ära värvida, samal ajal ka roostega uste servades tegeleda.
Ilusat Talve Kõigile