Tere!

Küsimus on mootori hingeeluga kursis olevatele CHR-omanikele.

Nimelt autoks on siis 300 M 3,5V6 187 kW.

Paar päeva tagasi, avastasin, et lõunale minnes, läheb mootor soojaks, aga salongi soojendus, ei tule kohe järgi. No mõtlesin, et eks see ilm ka selline vihmane niiske ja alarmiks pole põhjust, sest mingi hetke pärast hakkas jälle sooja ilusti puhuma. Kuid sellega see päev veel ei lõppenud. Nimelt jäi õhtul auto, kui oli mootor soojaks läinud, kohapeale töötama, kuna vestlesin ise väljas juttu. Kahtlust tekitas siis asjaolu, et hakkas tööle sundjahutus ventilaatorid, mis tavaliselt hakkavad tööle, kui oled suvel kuuma ilmaga seismas. Need ventilaatorid viivad siis mootori temp koheselt keskmisest kriipsust 1 sektori võrra alla, nagu on ka norm temp.
Istudes siis autosse tagasi, märksin, et tempnäiduk on keskmise kriipsu juures ja tuleb külma õhku salongi. OK, hakkasin sõitma ja temp läks jälle normi. Mõtlesin, et äkki on jahutusvedelik ära aurustunud. Eile siis avasin paisupaagi ja oh imet, oligi väike tilk sees veel. Tõttasin kohe poodi ja ostsin müüa soovitusel rohelise -36 kraadi universaalse jahutusvedeliku. Valasin siis terve 1 L sisse ja sõit jätkus. Kõik toimis nii nagu vansti. Kuid midagi jäi ikka hinge kraapima. Õhtu poole kui jälle liilkuma asusin tegin veel kontrollvaatluse paaki ja see oli jälle tühjem ja see vedelik oli sellist pruuni ollust veel täis. OK ostsin 1 L veel ja valasin 0,5 L kohe paaki. Sõitsin oma sõidud ära ja tegin siis õhtul veel 1 kontrolli ja jälle sama lugu. Nüüd jätsin mootori tööle ja avasin paisupaagi korgi ning lisasin seda rohelist veel; andsin gaasi ja see paisupaagi sisu hakkas vahutama.

Nüüd siis minu küsimus. KAS MOOTOR ON NÜÜD SABA ANDNUD.
Miks peaks järsku vedelik kaduma ja siis hiljem vahutama? Tuttav arvas, et kuskil tekib surve ja tuleks kõik lõdvikud üle vaadata. Hullem variant, plokikaane tihend, või plokikaan ise.

Äkki keegi targem oskab kaasa rääkida või nõu anda, mida teha?

väike pilt ka paisupaagi sisust (telefoniga tehtud):



Tervitades

Tomso

Kui on paisukas täis ja siis töötava mootoriga mullitab- on kaanetihend põlemiskambri vahelt läbi põlenud ja silindrist taob rõhu jahutussärki. Kui on jahutuses õli sees- siis on kaanetihendi eksistentsi lõppemise tagajärjel mahlad kokku saanud, õli on läinud jahutussärki. Kui õlimõõtevardal on sooja mootoriga (sõidust tulnud, sest seisnud mootoril tekib nagunii karterisse tänu karterituulutusele kondensaat!) kollakas vaht, on läinud jahutusvedelik eelpoolkirjeldet põhjustel karterisse. Ka võib proovida õlivarrast, kui see on õliga koos, tulemasinaga kõrvetada, seal sees olev jahutusvedelik (selle olemasolul muidugi) hakkab praksuma. Kõik variandid on sitad, viimane eriti. Järjestus on selline: Kaanetihend põleb läbi, mootor kuumeneb üle, plokikaaned lähevad kuumaga kõveraks, kõik mahlad saavad kokku, kepsuke vaatab ka kusagilt varsti välja ja saad ehk kapoti tõstmise järel mootorilt soojaks käepigistuseks ulatet kepsu. Ära jända kuumaga, selle kätte sureb iga mootor peale keraamiliste pinnakatetega kosmosetehnika.
KOGU PROTSESS ON PROGRESSEERUV, EGA PEATU ILMA KIRURGILISE VAHELESEKKUMISETA!!!

_________________
Iga asi tuleb omal ajal või siis natuke hiljem.

Tänud indian,

Kas seda kaanetihendi läbiolekut võib ka mootorivälispinnal "lekkimise" näol tuvastada. Tuttav arvas, et ei pruugi, sest võib olla sisemine kanalite vaheline leke. Aga kas siis ei peaks see kaduv jahutusvedelik kuskilt välja tungima. Kui lõdvikud on OK ja kuivad, siis 2 L vedelikku kuhugi ju ei kao. Õli vaatan täna kindlasti üle. Eile oli veel norm sees ja värvus oli ka ok. Tulemasina trikk on hea näide, mida juba koolis ei õpetata.

Tänud ette.

Tervitades

Tomso

Väike mure veel,

Kui nüüd on tõesti plokikaane tihendid läbi, siis kes selliseid töid toimetab ja kui palju selline töö maksma võiks minna?

Arvan, et need autod on suht värsked ja väga haruldane tegevus on plokikaane tihendi vahetus. Aga võin ka eksida.

Tervitades

Tomso

Kaugõppe teel ei saa lenduriks õppida ja samamoodi ka ei saa 100% diagnoosi näiteks telefoni teel panna. Lase ikka mõnel autoprofessoril asi üle vaadata. Kuhu kaob jahutusvedelik ja kas Marsil on elu? Teist ei tea, aga kui põlemisgaasid tungivad jahutussärki. taovad nad lähiümbruses vedeliku keema ja sellest aurab destilleeritud vesi lihtsalt välja. Lõpuks jääb järgi näiteks etüleenglükool, mis on tavaliselt jahutusvedelike põhikomponent. Ka pole see enam külmakindel.

_________________
Iga asi tuleb omal ajal või siis natuke hiljem.

OK

Tänud

Jätan Marsi elu küsimuse tulevikku , kuid oma auto mootori analüüsi teen küll asap.

Tervitades

Tomso

Tere,

Kas keegi on kunagi kogenud asjaolu, et erinevaid jahutusvedelikke segades, muutub too pruunjaks süldiks ja hakkab kahanema?

No see eelpostis pildil olev soga on ju liiga imelik. Kui nüüd auto kohapeal töötab muutub see puhtamaks, aga niikui mootri pööretega mängida siis lõõb jälle selliseks. Paisupaagi seinad on sellist kollakas/pruuni vedelat ollust täis.

Nimelt ennem oli ka kollane vedelik sees. Kas seda siis rohelisega poleks pidanud/tohtinud segada? Oleksin äkki pidanud punase sisse panema? Kas nüüd on mõtet seda jahutusvedelikku vahetada, kui äkki on plokikaane tihend töölepingu lõpetanud? Küsimusi kui palju ja nädalavahetus trügib ka selga.

Seal mikimaa foorumis vennad muidugi ei tea värvidest midagi, neil on kollane ja vaidlus käib pigem brändide sobivuse üle.

Tahaks korda teha , aga ei tea kuhu energia suunata.

Tervitades

tomso

jahutusvedelike värve ei tohi segada -
selleks need värvid mõeldud ongi, et nende järgi jahutusvedeliku kestvust aru saada.
st punane on n.ö. kauakestev, sinine kõige vähem kestvam - roheline vahepealne.
vahe on sisse segatud ainetes ja need omavahel kokku segades (erinevat värvi) kohe mitte ei mõju mootorile hästi. kui vaja lisada siis samat värvi või destil.vett
pruuniks muutumine on juba natuke keh, siis kas jahutusvedelik täitsa vana, et kogub juba n.ö. roostet ja "säilitusained" on oma töö ära lõpetanud.
Eelnev infi sain jällegi ühelt tegelaselt, kes ise tarnib meie maale igasugu vedelikke - kui tõene minu väide jällegi oli krt sed teab.
Jahutusvedelik ei maksa ju nii palju, et seda korra vahetada.

_________________
Ei ole olemas õiget teed aga ka mitte valet teed. On raskeid teid ja on kergeid teid. Tähtis on see, et teelise siht on selge, samm on kindel ja king ei pigista. Kõik muu selle ümber on tühi pläma

Kas mitte ei ole selline lugu, et värvuste järgi eristatakse ka erinevate jahutusvedelike keemispunkte? Ja usakatel kasutatakse kõrge keemispunktiga vedelikku? Igatahes sõber pani lolli peaga oma camarosse tavalist jahutusvedelikku ja masin läks kohe keema, peale vana väljapesu ja õige sissepanekut on kõik ok.

Igatahes tänud vastuste eest,
Vahetan kõigepealt vedeliku ära ja puhastan seest, eks siis näis mis välja tuleb.

Terv

Tomso

kas sul mitte seal pildil õli pole....
vanamehe passatil sama jama oli - vahutas ja oli selline kollakas/pruunikas möga jahutusvedelikus.
Voolikud läksid nagu leiba - krõps ja krõps katki
Mootori temp (õli temp) püsis kompuutri järgi paigas (ja jahutus vedeliku temp seier kah normi piires) aga jahutusvedeliku tuli hakkas põlema, nagu mootor oleks kuum.
viga oli selles, et õlijahutus topsik (mis oli õlifiltri ühendamise kohas 2,0i 93a passat) kus jahutusvedelik läbi käis ja õli jahutas oli tiba hõre.vahetati nii tihendeid kui plokikaasi ei aidanud miskit, kui lõpuks 200 eeku eest see vahejahuti osteti - viimases hädas.

_________________
Ei ole olemas õiget teed aga ka mitte valet teed. On raskeid teid ja on kergeid teid. Tähtis on see, et teelise siht on selge, samm on kindel ja king ei pigista. Kõik muu selle ümber on tühi pläma

...veel juttu.

http://www.chryslerclub.ee/foorum/viewtopic.php?t=299

http://chryslerclub.ee/foorum/viewtopic ... tusvedelik

_________________
Sharan on taburet ja Galaxy on ford!

Pilt on päris kole. Niisugune värv ütleb, et sees toimub mingi reaktsioon ja tundub, et see vedelik, mis praegu sees, juba ei sobi mootori normaalse jahutuseks ja see tõesti siis vajab kiiret ravimist, aga:

1. Uued vedeliku omadused (värv, lõhn jne). Seda võib teoreetiliselt põhjustada tosolide segamine, kui üks nendest on keemiliselt/füüsiliselt/termiliselt muutunud juba enne. Igal juhul segada ei tohi, sest see muutub nende originaalsed rooste ja temperatuuri vastu kaitse omadused nõrgamaks.

2. Vedeliku tase hüppab. Jahutus süsteemis on mitu kohta, kus saab vedelik peita: Heater core, mootoriplokk, paisupaagi tagamaht (pildil on ainult 1 pool) ja loomilikult lekid välja ja mootori sisse. Soovitaksin sulle kontrollida: kas paagis teises pooles on ka midagi (kui on, siis süsteemis oli liiga suur rõhk ehk temperatuur); kas lekid auto all ka olemas (nende abiga saaks teada kust välja tuleb), kas summutist tuleb valge haisev suits (juhutusvedelik saab tsilindrisse ja põleb ära). Taset ka väga hästi mõjutab, kui palju õhku sees. Muide ära tee germeetilist korki lahti niisama, kui tõsist vajadust ei ole (tosoli lisamine on muidugi hea põhjus, aga tase peab nähtav olema ka väljast).

3. Ventilaator. Hakkab tööle tosoli temperatuuri muutmisest, A/C süsteemi rõhust või käigukasti õli temperatuurist.

4. Küte ei sooenda. Tundub nagu mingi jama Heater Core'iga. Kas või tosol ei saa sisse (torud kinni, vedelik liiga paksuks muutus, õhk süsteemis, veepump läks katki).

Soovitaks sooja mootoriga check'ida ülema tosoli toru radiaatori juures. Kui see (sees) on kuum, siis vedelik vähemalt tsirkuleerib ja pump termostadiga ei blokeeri voolu.

Kui põhjustest rääkida, siis tõenäoliselt tihend tõesti põles vahepeal ära, mis põhjustab tosoli õliga või õli tosoliga segamist. Või jahutussüsteemis ei ole normaalset voolu. Mida teha: kohe remondisse.

Sa küsisid ka, kas nüüd on mõistlik vedeliku vahetada, kuna juba lisasid nii palju... Alguseks tuleb hea remondikohal leidma ülesse probleemi põhjust ja siis KINDLASTI vaja vahetada vedeliku pluss pesta vedelikusüsteemi seest. See protseduur ei ole nii hull materiaalselt võrreldes võimalikke tulemustega.

Palun hoia kursis, kuidas remondis läheb, hästi?

(Ãœlevaatus arsti juures:
- Hästi.
- ?
- Hästi.
- ???
- Hästi!
- Doktor, noh mis on hästi?!?
- Hästi, et mul seda ei ole.)

Tänud,

Teen nädalavahetusel selle vedeliku vahetuse kindlasti ära.
Panen rohelise või punase sisse.

Arvan, et lasen kõigepealt lõdvikutest nii palju välja kui võimalik. Siis dest vesi sisse, mootor käima ja siis uuesti vesi välja ja teen seda 2-3 korda. ja lõpuks siis jahutusvedelik sisse. Kas keegi on seda vedelikku vahetanud? Nimelt väitsid USA mehed, et see radika küljes olev kraan võib venmatel autodel suure tõenäosusega tilkuma jääda, kuna need tihendid on ajahambale ette jäänud. Võib aga ei pruugi. Siis kirjeldas üks mees, et all plokikaanes on üks vedeliku väljalaske punn, mis asub väga "p.s" kohas. Kuid kui plokk tuhjaks lasta, siis peab sealt ka kuni mingi piirini uuega täitma, muidu ei saa õhumulli välja. Kui tõenäoline võib see väide olla? Oskab äkki keegi kommenteerida?

Miks ma niipalju küsin, on lihtsalt piisava info hankimine, ennem kui tegutsema hakata.

Loodan, et ei ole teid küsimustega ära tüütanud.

Tervitades

ja ilusat LUMIST talve lõpuks

Terv

Tomso

Lugesin sellek rdi pika jutu lõpuni.
Nii siis,enda concordel panin ka kunagi rohelist ja punast sassi (ei juhtunud midagi)
Vähe tõenäoline,et dest.vesi selle süsteemi puhtaks peseb.
Tõenäoliselt plokikaanetihend,nüüdseks läbi.