Just nii, kolm aastat vana. Probleemid seisupiduriga hakkasid juba vähemalt aasta tagasi, aga siis sai reguleerimiskruvidest peale keeratud ja asi nagu natuke paranes. Omaette müstiline asi on, kuidas saab see konksuga hoob kinni roostetada, kui pidevalt seisupidurit kasutan (või vähemalt olen üritanud kasutada). Paistab, et isegi veerevale kivile võib sammal kasvada.
Kui nüüd vaadata neid pilte, siis on näha, et ketas puutub vastu rummu silindrilist osa väga kitsa ribaga. Edasi tuleb kettal suur faas, mis on küll kõvasti roostetanud, aga see koht ei tohiks rummuga kontaktis olla. Edasi tuleb ca 5 mm laiune riba, mis ei ole eriti roostetanud, aga sellel on näha metalli difusiooni märke. Ehk siis ketta materjal (raamatu järgi mingi alumiiniumisulam) oleks nagu flantsi metalliga kokku sulanud. Veel toetub ketas väljaspool poldiringi olevale ca 10 mm laiusele ribale, aga see oli täiesti puhas.
Peamine probleemi põhjus ongi vist see alumiiniumi omapära kõikide asjadega kokku kleepuda. Muuseas, lõhkusin just ühe rehvirõhuanduriga ventiili ära, kuna edev alumiiniumist ilukork oli talvega nii kinni jäänud, et natuke tugevamini keerates murdus õhuke ventiili korpus lihtsalt pooleks.
Siit moraal, isegi uuel, autol peaks vähemalt kord aastas profülaktika mõttes pidurikettad maha võtma ja uurima, kas pidurikingad ikka liiguvad.