Jutt ei ole mitte LED tulede tegemisest, vaid nende autole monteerimisest. Et tuled oleksid legaalsed on vaja täita kolm tingimust:
1. Tuled ise peavad olema legaalsed, st. omama E-märgistust ja tähekombinatsiooni RL või DRL
2. Tuled peavad olema monteeritud autole vastavalt EU määrusele 87
3. Olema õigesti ühendatud. Eestis ei tohi olla võimalik neid sisse lülitada koos lähi-, kaug- või udutuledega.

Sobivad tuled leidsin <<siit>>



Nagu näha, on vajalikud kirjad kõik ilusasti olemas



Nende jutt tuledesse sisseehitatud automaatikast on täielik BS. Seal ei selle koha pealt absoluutselt mitte midagi. Aga õnneks polegi vaja, kui autol on tulede lülitil A positsioon (automaatsed lähituled) ja lisaks on paigaldatud Eestis nn. tulede automaatika ehk VihterPALi plokk.



Nendele asjadele lisaks on vaja ainult ühte releed, et asi toimiks suurepäraselt. Valges põlevad ainult päevatuled ja pimeduse saabudes need automaatselt kustuvad ning sisse lülituvad lähituled.

Siin on tulemus, kui keegi on huvitatud detailidest, siis heameelega kirjutan lähemalt. Kui keegi nüüd küsib, kus need tuled siis on, siis vaata alla udutulede kõrvale.

mis nende gabariidid oleks????Antud hetgel on see 300. Huvitaks mind need mõõtmed . kui koht sobib siis need oleks kõrgemalkui pildil oleval isendil

Koos kinntusjalaga ca. 15,7cm pikk, 2,5cm kõrge ja 4,3cm sügav.

Antud juhul oli probleemiks just sügavus, et neid saaks enamvähem viisakalt vale-õhuvõtu avadesse paigutada. Õnneks saab neid lihtsalt osadeks lammutada. Kui eemaldada tagumine korpuse osa koos kronšteiniga, on tulemus selline



Nende õhuvõtuavade imitatsioonide taga on pehmest plastmassist kate, millesse saab terava otsaga noaga lõigata sobiva suurusega ava, millesse lamp läheb naksti sisse ja jääb tugevasti ilma igasuguste lisakinnitusteta pidama.

ja mis oleks nende tulede hind

Vaata poe linki esimeses postituses, 74.80 € + saatekulud

Samas poes on vähe odavamad LED-lambid ka, E-tähisega aga pole juttu DRL/RL tähistusest
http://www.it-cosmos.net/tuning.lobby/bigware_shop_2_0/main_bigware_39.php?bigPfad=22_96&items_id=347&bigwareCsid=349372889234699b2b4693def0a3f200

(Kui neil juba on e-tähis, mille pagana muu jaoks nad siis sertifitseeritud saavad olla?)

Lampide nimetuse järgi otsustades on tegemist seisutuledega. Lisaks on seal kirjas, et need võivad ka (Saksamaal) öösel olla sisse lülitatud. Ilmselt siis ikkagi seisu ajal.

Need lisatähed tähistavadki seda, mille jaoks mingid tuled ette nähtud on. E-tähis näitab, et neid võib Euroopas kasutada.

Viimasel lingil toodud lambid on saksakeelse nimetuse järgi kindlalt päevasõidutuled. Tag on päev, fahr tähendab sõitma ning licht on lamp - tagfahrlicht. Seisutuli on Standlicht.

Täiesti õige, ja ähnlich on sarnane, nii et kokkuvõttes "8LED-Standlicht ähnl. Tagfahrlicht" on "8-LED seisutulega sarnane päevatuli". Võta siis kinni, millega tegemist on.

lubatud on kasutada "E" või "e" tähisega päevatule laternaid, mille hajutiklaasil peab olema päevatule tähis <<RL>>.
Päevatule laterna valgusava ülaserv ei tohi asetseda kõrgemal kui 1500 mm ja alaserv madalamal kui 250 mm maapinnast. Laterna valgusava välisserv ei tohi olla kere välisgabariidist kaugemal kui 400 mm ja laternate valgusavade siseservade vahe ei tohi olla väiksem kui 600 mm (400 mm sõidukite korral, mille laius ei ületa 1300 mm)

_________________
Ei ole olemas õiget teed aga ka mitte valet teed. On raskeid teid ja on kergeid teid. Tähtis on see, et teelise siht on selge, samm on kindel ja king ei pigista. Kõik muu selle ümber on tühi pläma

albert huvitab selline asi et kas sa panid selle tulede ploki ise peale kui ja siis kas on raketiteadus või saab ise hakkama või kasutasid töökoda ja kui ise siis kas on võimalik nõu saada selle paigutamiseks,ettetänades

Plokk oli juba autol ostes peal. See pannakse esinduses peale kõigile uutele autodele, aga suvaline elektrik peaks ka sellega hakkama saama. Vajalik on auto elektriskeem, et vajalikud juhtmed üles leida.

Iseasi, kas sul seda üldse vaja on. Ploki ülesandeks on lülitada lähituled sisse igal võimalikul juhul ja hoolitseda vajaliku viivituse eest, nii et tuled süttivad natuke pärast mootori käivitamist. Chrysleri puhul lülitab plokk tuled sisse ka siis, kui tulede lüliti järgi peaksid tuled olema hoopis välja lülitatud (seest tühi ringikujuline O tähis). Ainuke asend, kus lähituled ei põle, on lüliti parkimistulede asend P.

Päevatulede jaoks ei ole see plokk üldse oluline, ka oskavad tänapäeva autod tulede lültuse viivitust juba ise teha. Kuna mul oli ta juba peal, siis uurisin, mismoodi ta töötab ja kuidas sellest mööda hiilida. Oli ju vaja, et lähituled mingis asendis ei põleks. Uuematel autodel on tulede lülitil veel A asend, mis originaalis peaks pimedas lähituled sisse lülitama ja valges jälle välja lülitama. See VihterPAL-i plokk rikub selle funktsiooni ära, kuna lähituled on kogu aeg peal.


Ühendasin siis ploki lähitulede väljundi juhtme (jäme sinine) lahti ja mõõtsin eraldi pinged lähitulede relee toitel originaaljuhtmel ja sellest lahtiühendatud plokist tuleval juhtmel.

Tulede lülitil on neli asendit, nendest A-l kaks režiimi pimeda ja valge jaoks, seega siis kokku viis eri varianti. Iga variandi jaoks on kirjas originaaljuhtme pinge, ploki väljundpinge ja soovitud tulemus päevatulede juhtimiseks (akupinge olemasolu on tähistatud 1-ga, selle puudumine 0-ga)


Nagu siit näha oli sobiv variant esimene, kui originaaljuhtmes oinge puudus, aga ploki juhtmes oli see olema. Sama kombinatsioon on ka kolmandas reas, kui tuled peaksid olema välja lülitatud, aga ploki tõttu põlevad gabariittuled (neid ma lahti ei ühendanud). Mis siis ikka, päevatuled võivad ka siis põleda.

Lihtne loogika näitab, et sellist juhtimist saab teha ühe NC (normaalselt suletud) kontakti omava releega. Selleks tuleb relee toitemähis ühendada maa ja originaaljuhtme vahele ning plokist tulev juhe kommuteeritava kontaktiga. Päevatulede toitepinge tuleb siis välja NC kontaktilt. Relee on mugavuse mõttes monteeritud väikesele maketiplaadi tükile, lisaks on seal mõned takistid relee toitevoolu ja väljundpinge piiramiseks.



Kuna udutulesid saab sisse lülitada ainult tulede lüliti P ja T asendites, kus päevatuled on välja lülitatud, siis on välistatud ka võimalus nende koos kasutamiseks.

Tihti viidatakse normatiivaktides nn. E-reeglitele, näiteks päevatuled on kirjeldatud regulatsioonis nr. 87. Eestikeelseid reegleid pole mul siiani õnnestunud üles leida, aga inglis- ja prantsuskeelsed võib leida <<siit>>.

Regulatsiooni 87 algtekst on <<siin>>. Sellele on tehtud hulga täiendusi, näiteks algul oli tule minimaalne helendav pind 40 cm2 ja maksimaalne valgusintensiivsus keskteljel 800 cd. Praegu kehtivas redaktsioonis aga vastavalt 24 cm2 ja 1200 cd. Et andmed oleksid täielikud, siis olgu mainitud, et tule valgust kiirgav pindala ei tohi olla suurem kui 200 cm2 ja minimaalne valgusintensiivsus keskteljel 400 cd.

Vahepeal on turule tulnud uued mudelid. Need, millest ülalpool juttu tehtud, olidki natuke nõrgavõitu, nii et abivalmis vastutulijatel tekkis ikka tihti kiusatus tulesid vilgutada. <<Uued>> on tunduvalt heledamad ja täiesti võrreldavad uute Audide omadega.