Indiani jutt on päris huvitav. Üldises plaanis ma ka nõustun temaga täielikult. Kordusõppuste jutt jätab küll praalimise mulje. Kui Indianil on tõesti nii hea väljaõpe, siis ei peagi meie noorsõdurid talle vastu saama, kuna minu teada puudub Eestis korralik snaipriõpe ja ka erivägede väljaõpe on minimaalne. Proovi kümne kaitseliitlase vastu, kuna nemad on ka vana kooli mehed ja nad eelistavad mõelda oma peaga. Kordusõppustel olen käinud palju ja teatriks ma seda ei nimetaks. Eesmärk on midagi õppida. Vene sõjavägi oli seevastu täielik teater ja sellist korralagedust ei ole ma mujal näinud (erandiks on eriväed, kuna seal oli väljaõpe tõesti tasemel ja teine temperament teeb need mehed tõesti ohtlikuks). Eesti mees on ka üks ohtlik tegelane kui ta saab sellise väljaõppe, sest tema kasutab relvadele lisaks veel pead. Selline õppus, nagu Kevadtorm ei ole mõeldud reservistidele õppimiseks vaid just kutsealustele koostöö harjutamiseks. Reservistide osa on neile ainult enamvähem tõetruu olukord luua. Mis teeb vene sõjaväes käinu paremaks? Paremaks võiks teha just see, et seal nägid igasugust sitta ja seoses sellega on neid tegelasi raskem endast välja viia. Lisaks on selle aja mehed niigi tasakaalukamad ja distsiplineeritumad, ning loomulikult kannatust on vaja. Rahalises mõttes võite võtta seda kui palgata puhkust.

_________________
Polegi nii rumal kui pealt paistab.

Sai osaletud eelmine aasta kordusõppustel. Kui 5 aasta pärast tuleb uus kutse lähen kindlasti.
Mina midagi negatiivset seal ei leidnudki, pigem vaheldus tavaelust ja üldse oli tore endiste sõjaväekaaslastega koos metsas sõda mängida. Nagu ikka autojuhtidel alati hea elu.