Tutvustan Eestimaa Chrysler-i sõpradele minu unikumi ; 1975.a Plymouth Valiant, mida ostsin romulast, Prantsusmaal (Démolition Monier, Onex, Rhône Alps).
Mu poeg leidis selle üks päev kui ta oma motikaga ringi sõitis ja kutsus mind seda vaatama, mida me tegime kokku 3 korda. Esimest korda läksime seda läbi aia vaatama, sest asutus oli suletud. Teist korda läksime juba lähedamalt vaatama. Poja huvi selle vastu oli nii suur, et ta suutis minult lubaduse saada, et kui auto käima läheb siis ma ostan ta ära. Läksime siis kolmandat korda ja ta läksiki käima. Muud ei jäänud üle kui antud sõna pidada ja auto koju tuua !
Vahepeal siis putitasime teda ise. USA-st osade tellimine tundus keeruline olevat aga pika peale, koos USAs elavate sõprade abiga, saime vajalikud osad kokku. Mõned tööd, mille jaoks minul puudus tööriistu, lasin teha üle piiri Crassier-s. Ta läbis tehnilise kontrolli esimest korda probleemitult. Mehaanik isegi ütles ; "elle est bijou !" (ta on juveel).
Auto ajaloost nii palju, et see on tehase ametlik import Prantsusmaale, mida tõestab spidomeeter (200km/h maksimum, mis oleks palju mph-is). Selle ostis rikkam talumees, kes selle pidas oma surmani (kunagi 2008.a suvel - autol oli kehtiv kindlustus kui me ta koju tõime). Ilmselt pärandajad ei osanud temaga midagi teha ja otsustasid ta romulasse viia.
Siis algas minu üks elu kõige seiklusilikum autoreis Eestisse. Auto töötas laitmatult kogu 2.700km, mis ma temaga sõitsin. Ja see tõmbas autohuvliste pilkusi igalpool (õnneks mitte ametliku tähelepanu, kuigi ma olin selleks 100% ettevalmistatud). Kolme päevaga olin kohal - tegin vahepeatuse Chemnitz-is (kunagi Karl Marx Stadt) ja Warsaw-is (alati Warsaw olnud).
2011.a suvel läksin autoga Haapsalu "American Dream" näitusele.
Sellel talvel auto läbib põhjaliku remondi. Ma loodan temaga järgmine suvi jälle Haapsalusse minna aga see kord Chrylser klubi liikmena. Õige hea oleks kui lööksime Cadillac-i klubil silmad ette !
http://www.elu24.ee/?g=4376&art=494586#156522