Olen nüüd ka pea 3 aastat suht murevabalt RG kerega Voyageri pidanud ja nüüd olen punktis, kus mõistus on otsas.
Möödunud sügisest hakkasin täheldama vibratsiooni, mis oma sageduselt tuletab kangesti meelde veoki kardaanvõlli vibrat. Vibratsioon esineb kiirusvahemikus 80-120km/h. See ei ole pidev, vaid esineb justkui tsüklina, ehk ca 1km jooksul tugevneb, tipneb, nõrgeneb ja kaob korraks isegi ära. All on 17" viie kodaraga BM Adria veljed, millel on umbes 5mm jäägiga Bridgestone Blizzak Nordic rehvid. Kõik on värskelt tasakaalustuspingis käinud ja mitte midagi ei ole muutunud.
Peale roolilati vahetust eelmisel nädalal, käis auto ka digitaalses sillastendis, kust minu vastava pärimise peale öeldi, et kui mõni ratas oleks natukenegi "kaheksat joonistanud", poleks stend silda reguleerida lasknudki, mis välistab velje kõveruse.
Kuna juba möödunud aastast tegi automaatkasti turbiin lukustumisel pisut rumalusi, otsustasin ka selle ühes roolilatiga ära vahetada. Lukustus paranes aga vibratsioon ei kadunud kuhugi.
Veebruaris vahetasin vasaku pooltelje, eile vahetasin parempoolse. Vibrast ikka lahti ei saanud.
Tagumised pidurid said juba enne autoostu vormistamist kõige täiega uued, esimesed vahetasin eelmisel suvel. Pidurikettad on sirged, pidurdamine on igal kiirusel mõnusalt sujuv.
Juhitavus oli enne roolilati vahetust ja on ka nüüd suurepärane, rool ei kisu kuhugi poole ei pidurdades ega ka sõites, võib vabalt käed lahti lasta. Samuti ei vibreeri rooliratas kuidagi kummagi poole suunas. Aga ometi kandub värin esmalt just rooliratta kaudu kätele, mistõttu olen siiani eeldanud, et vibratsiooni allikas on seotud esisillaga. Pikal maanteesõidul on see väga häiriv.
Mootorivibra see olla ei saa, sest värin ei sõltu mitte kuidagi mootori pööretest ega töörežiimist. Samuti võib hakata välistama käigukasti riket, sest esiteks olid õli, filter ja radiaarorisse minevad torud ilusad puhtad, teiseks oleks optimistlikumal juhul selle aja peale(alates sügisest siis) transmissioonis juba mingid võõrad hääledki sees, halvemal juhul aga laialigi. Kuna pooltelje semmekad on kuivad, võib välistada ka difri laagrite lõtku.
Mootori- ja käigukasti padjad on kõik terved.
Rattalaagrid veerevad vaikselt ja vabalt, lõtke ei esine. Ühegi ratta rummud ega pidurid ei soojene teistest rohkem, ülekuumenemisest rääkimata.
Teema on olnud jutuks töökaaslastega, kellest ühel on 2002.a. lühike Voyager, teisel aga sõber, kellel väidetavalt sama auto mis mul. Viitega ametlikule margiesundusele hakkasid mõlemad töökaaslased rääkima esisilla talast! Jah, sellest küllaltki hästi kaitstud alumiiniumjurakast, mille otstesse õõtshoovad kinnituvad! Kui ühe mehe(siis väikse Voya omaniku) jutus oli iva, et õõtshoova kinnituspoldid võivad avas loksuma hakata, siis teine väitis, et juba vaevumärgatav kõverus esisilla talas kutsuvat vibratsiooni esile?! Arusaadavalt niisuguses sõlmes nagu esisild, suudab ju loksuva poldi pea ja samuti mutri all olev seib lühikese aja jooksul alumiiniumpinnale korralikult nähtava jälje teha, mida aga minu autol ei ole ja seega välistab tala vigastuse õõtsa kinnituse juurest. Aga kes seletaks loogikat seose "vaevunähtava kõveruse" ja vibratsiooni vahel??! Tegin talaversioonist juttu ka oma tuttavaga, kes mulle juppe tarnib ja ka ise oma töökojas ameeriklastega aastatepikkust kogemust omab ja tema töökodades ei ole selle mudeli ajaloo jooksul mitte kunagi esisilla tala vahetatud.
Kuigi ma tala versiooni usun kõige vähem, sooviksin siiski teada, kas on mõni sama probleemiga maadelnud ja ka talavahetuseni jõudnud. Ja kui on, siis missuguse loogika järgi paigal, jäigalt kere küljes oleva detaili kõverus kutsub esile kiirusest sõltuvat vibratsiooni.
Aga muidu ei oska enam kusagilt edasi otsida.
Tänud, et viitsisite lõpuni lugeda!