Ei usu hästi, et vardad lihtsalt kulumise pärast välja tulevad. Mina panustaks hüdrotõukuritele kui need ei tööta, siis tekib varda ja tõukuri vahele liiga suur lõtk ja sealt ka välja hüppamine.

_________________
Polegi nii rumal kui pealt paistab.

ära usu, kui ei taha. kõik ei saagi uskuda...

Inimene, kes tunneb piisavalt hästi gaasijaotus mehhanismi, ei usuks ka. See ei käi nii, et tahan usun, tahan ei usu. Mina ei ole näinud oma praktika jooksul nii kulunud tõukuri vardaid, mis iseenesest välja tulevad. Juhul kui nad tõesti nii kulunud on, siis viitab see tõsisele õlitussüsteemi rikkele või on paigaldatud suvalisest traadist isetehtud vardad. Kaasaegsetel masinatel on olemas hüdrotõukurid, kuid ikkagi on olemas ka tõukurite reguleerimise võimalus. See on vajalik külma mootori käivitamisel, sest läheb natuke aega, enne kui õlisurve rakendab hüdrotõukurid. Vale reguleeringu korral jäävad lõtkud liiga suured ja varras võib välja tulla. Sama võib juhtuda ka siis kui reguleering on enam-vähem, kuid tõukurid on kinni jäänud. Paljud arvavad, et diiselmootorid peavadki plagisema. Paraku ei ole see nii lihtne. Üleliigne diisli plagin viitab hüdrotõukurite probleemile. ( tõukurid kinni, õlikanalid umbes või üldiselt liiga madal õlisurve). Samuti tekitab plaginat ka liiga varajane sissepritse nurk. Klapid lüüakse kinni töösurvega. Niisiis igal rikkel on oma põhjus ja vale oleks arvata, et 0,5 mm. lühem varras on põhjus. Hüdrotõukurite rikete peamised põhjustajad on: Kehv õli valik (on asju, mille pealt ei tasu kokku hoida.), õigeaegselt tegemata jäätud hooldused. Hüdrotõukurite rikkeid saab tuvastada kuulmise järgi ja mahavõetud klapikambri kaane puhul käega katsudes.

_________________
Polegi nii rumal kui pealt paistab.

tere.kuidas sa käega katsudes aru saad,kui hüdrotõukur on kinni jäänud?
minu teada peaksidki nad jäigad olema,kui käe all vetrub siis küll tuksis?

Võttes kinni nookuri vardapoolsest otsast ja seda alla surudes ei tohi tõukur järgi anda. Hea tulemuse saab siis kui mootor on eelnevalt natuke töötanud, et õlisurve oleks normi tõusnud. Muidugi saab sama nookuri otsast loksutades tuvastada ka vale reguleeringu (juhul kui on olemas reguleerimise võimalus).

_________________
Polegi nii rumal kui pealt paistab.

jajah, teooria bla-bla on ilus küll. olen ka ise seda piisavalt õppida saanud. siiski kuluvad vardad ja see on 1996-2000 TD tüüpviga. ca 200000km pealt on vaja neid kindlasti vahetada. kuluvad otsast kooniliseks ja lühemaks. seoses sellega tõuseb mootori müra ja takt läheb sassi. kõvemad mehed võivad hakata kap.remonti tegema, aga üldjuhul piisab ka varraste vahetusest.

Palju inimesi, nii palju arvamusi! Ega sama teema mulgi, kui võtsin varda välja, mõõtsin seda mõõtu ja võtsin teise, mis oli vähe kasutatud, erinevus oli mõõdul 0,06mm. Ega mis liigub see kulub. Kui vahetasin selle varda valja, mootor hakkas vaiksemalt kolisema, plaanis kõik need välja vahetada.

See number on liiga väike. Vanadel autodel (puudusid hüdrotõukurid) olid reguleeritud klapivahed 0,15- 0,45 mm ja ikkagi vardad välja ei tulnud. Minu teada istuvad mõlemad varda otsad pesades vähemalt 3- 4 mm. Ma ei tea, kas sellel diislil on olemas reguleerimise võimalus. Kui on, siis piisab ju väiksest pealekeeramisest ja tulemus on sama, mis varda vahetamisel. Kerge lõtk seletab küll suuremat müra, aga varda väljahüppamist ta küll ei seleta. Selle lõtku ärahoidmiseks ongi hüdrotõukurid. Nende pikkus muutub vastavalt vajadusele. Õige reguleeringu korral, varda lühenedes tõukur pikeneb. Reg. võimaluse puudmisel ei aita tõesti muu kui varraste vahetus. Mul hakkab selle mootori vastu juba huvi tekkima, sest nende seletuste järgi käitub see mootor rohkem nagu muruniiduk.

_________________
Polegi nii rumal kui pealt paistab.

Minu 1992 aasta Voyageriga juhtus seda kolmel korral. Viga on jah selles, et hüdrotõukurid kulunud. Mina neid aga vahetama ei hakanud. Toimisin nii: otsisin mingit peenikest raudtoru, millele mahub tõukurvarras otsapidi sisse (näiteks mingi suurema masina kütuse- või õlitoru, veoauto miskine õhksüsteemi toru või mis kätte satub). Toru otsast lõikasin 5 mm pikkuse jupi. Ja siis selle jupi keevitasin selle nookuri otsa külge, kust tõukurvarras välja tuli. Nüüd on varras sügaval pesas ja SEALT ta enam ei välju
Eks ta jah tegelikult lükkab õiget remonti lihtsalt edasi, aga minul sõitis peale esimest "nookuri remonti" auto veel 3 aastat. Hiljem keevitasin veel kahte teist nookurit.

Mölises see külmast peast või kogu aeg?

Dad.

Regl võimalus puudub ja meenutab see kolakas rohkem paadimootorit kui auto oma, peale raamsaalede on võimalik kõik kuluvad jupid auto peal ära vahetada ning hädapärast saab ühe püti käigust välja võtta.... ja kuluda need mootorid oskavad, mul on siiani alles kepsusaale mis oli metalli kulunud ja mitte vähe (babiit ja krundikiht kadunud), vänt oli vaatamata sellele korras ja sõidu ajal ei olnud aru saada, et saaled olematud olid. Tõukurvardad on minul välja visanud hommikul esmase käivitamisega ja KEHVA ÕLIGA, peale õli tootja vahetust on probleem kadunud pea aasta.

Dad.
P.S. Üks mootor on mul lahti ja võid seda Pässa kandis uurida palju kulub.

samas need vardad on ikka igatepidi viltuses asendis...

_________________
Ei ole olemas õiget teed aga ka mitte valet teed. On raskeid teid ja on kergeid teid. Tähtis on see, et teelise siht on selge, samm on kindel ja king ei pigista. Kõik muu selle ümber on tühi pläma

mul mölises kogu aeg, iga ilmaga. krt, nagu traktor oli. peale vahetust on töö tunduvalt vaiksem nii külmalt, kui ka soojalt.

Huvitav oleks teada, kelle toodang see mootor on. Kas euroopa? Mootori uurimise koha pealt oleks vastus jaatav. Võiks ainult täpsustada, kuhu kanti see Pässa jääb. Nädalavahetusel leiaks ehk aega küll.

_________________
Polegi nii rumal kui pealt paistab.

mootor on tehtud spagettiõgijate poolt Itaalias. VM Motor.