Siiani mõnusalt podisenud V6 mootorit on tabanud mingi ikaldus. Kõigepealt ilma mingisuguste väliste sümptomiteta (loe: väliselt ei paista midagi ära kukkunud olevat ja ripnevaid juhtmeid ka mitte) hakkas käivitamine muutuma raskendatuks. Varemalt poolest pöördest käimaturtsatanud mootor tahab nüüd pikka käiamist. Kui lõpuks suvatseb käivituda siis kõigepealt nagu ainult mõne silindriga, teised võtab taha alles sekundite möödudes. Tühikäik on ainuke korralik ja toimiv asi. Gaasi saab vajutada ainult 1/4 ulatuses ja hästi meelitades. Järsemal ja kaugemale vajutades poob nagu mootori kinni ja sureb välja. Kogu seda ooperit saadab summutist kostev arutu paukumine. Selline tunne oleks nagu sõidks karpamootoriga mis pole ammu reguleerimise kruvikeerajat tunda saanud. Bensakulu 3.3 mootori kohta on üüratud 40 liitrit sajale. Nüüd on siis kaos niikaugel, et mootor ei võta mingisugust eluvaimu sisse. Visuaalsel vaatlusel säde on ja kütusetrassis surve samuti. Kõik ideed teretulnud! Liikuriks Chrysler Voyger, 3.3 120 KW 1994 aastast.-kogu selle krempli otsas automaatkast. Ette tänades Jaanus.
|