Täna ilmnes, et sõbra antud koopia ei tööta korralikult ja lõpuks tuli ette error kiri ja plaat ei soovinud käsu peale väljuda. Kui vahepeal süütevõtit välja ei võtnud, siis ikka mängis, aga miski ebastabiilsus on ja ei soovi sellega katsetada. Toorik on: TDK CD-R80. Kas on kogemusi, milliseid toorikuid valida, et plaat paremini autos mängiks? Igaksjuhuks ei soovi originaalplaate kaasa vedada.

Siia maani olen kasutanud kõige odavamaid k-arvutis pakutavaid toorikuid
plaatinum (karpides MITTE TORNIS) ja minu kogemuste järgi need on ühed parimatest. Aga et autos ei mängi siis vaata ega plaat liiga kriibitud ole. Samas kui plaati kõrvetad ei soovita millegi muuga arvutit samal ajal koormata , võivad vead tulla.Kõrveta kõige aegalasemal kiirusel.
Viga võib ka makis olla.

Kusjuures mul sama anomaalia.Mõningaid oma kribatud plaate mängib mõningaid ei.Ja mis põhiline ,toorikud on samast virnast.

_________________
Life is a bitch and then you die.....

Samas virnas olevad toorikud võivad ka olla kõikuva kvaliteediga. Mina olen ostnud umbes 2x25 datacopy cdr torni ja kummastki tornist viskasin 3-5 tk minema, sest juba kirjutamise ajal tuli "calibration error". Platinumitel mul ühtki probleemi pole olnud ja Platinumite puhul ma arvan, et torni ja karpi pakendatud plaatidel kvaliteedi erinevusi ei ole (so. ainuke erinevus seisnebki pakendis).

Aga katseta vigast plaati mõnes teises seadmes ka, siis on selge, kas on plaadi viga. Näiteks mul on plaat, mida auto mp3 mängija veel mängib korralikult(?), aga 1/3 plaadil olevate lugude kopeerimine enam ei õnnestu ühegi seadmega, kuskilt vahelt on bitt kadunud ja digitaalses mõttes on asi rikutud.

vahest on ka asi lugejas(makis). Eriti on probleemsed vanemad seadmed. Need ei ole nii tundikud. Originaal plaate tehakse väheke teisel meetodil kui kodus keevitades. Ühesõnaga lugeja jaoks on tehases tehtud joonis konkreetsem. Ise tehtud plaate nad lihtsalt ei suuda alati välja veerida.

Aga jah, alati jääb veel tooriku defekti võimalus. Või siis kasvõi kirjutamise ajal voolu kõikumine, mis võib mõjutada laseri tugevust. Ja see ei sulata piisavalt alumiinium kihti, et lugeja pärast mõistaks mis seal plaadi peal on.

_________________
Normaalsus on ülehinnatud

Lugeja (mängija) plastmassist lääts võib aja jooksul "piimjaks" muutuda ja on suuteline lugema ainult väga hea peegeldusega plaate (näiteks tehases pressitud nn. "originaalplaadid") Kirjutatavatel plaatidel kasutatakse andmete hoidmiseks teatavat kemikaali, mis muudab laseri toimel oma värvust ja ei anna nii head tagasipeegeldust. Arvan, et kui selle kemikaali kihi paksus plaatidel kõigub (kas plaatide või ühe plaadi lõikes), siis võib tekkida kirjutamise/väljalugemisega probleeme.

Paljud vanemad makid tahavad, et cd oleks lõpetatud e. kirjutamisel oleks antud käsk "finalize".

Korraliku koopia tegemine eeldab kõigepealt korralikku plaati, seejärel korralikku lõikajat, seejärel korralikku teadmist mida tehakse.
Ainsad eesti turul olevad korralikud cd-toorikud on Verbatimi toorikud, teised on rahuldavad (sedagi eeldusel et lõikaja on tasemel). Platinum cdr on kusjuures alla üldist keskmist (õudseim on leedu ACME toode).
Lõikajad...parim on Plextor Premium I/II, siis ka Liteoni dvd-lõikajad, ka Nec/Optiarc teeb lõikamisel väga tasemel töö. Vältima peaks Samsungit - väga ebastabiilne tulemus reeglina.
Lugejad... parim ehk muidugi Plextor aga ka Liteon, Nec/Optiarc mitte enam nii hea, muudest ei hakka rääkimagi. Asi ju selles et teha CD koopia on vaja midagi mis plaadi ära loeb, siis alles vaja see ära kirjutada. Tavaline viga mis tehakse on et maha loetakse max kiirusega mida vastav ROM võimaldab, ning just siit hakkavad juba vead tulema. Lugeda tuleb mitte kiiremini kui 8x, kui aega on siis 4x. Ka kirjutada tuleks minimaalse võimaliku kiirusega. Mingit voolukõikumist pole mõtet karta, küll aga ei tasu asjatuid vibratsioone samal ajal arvuti kõrval teha - tantsige sel ajal kaugemal . Kelle on lugeja eraldi lõikajast harrastavad nn "on the fly copy"t, seegi on paha paha kuna algne plaat omab alati mingeid vigu mida reaalajas ei jõuta parandada ning seepärast lõigatakse need vead siis ka koopiale.
Teil on kindlasti tekkinud küsimus et kuidas siis Samsungiga tehtud Platiniumi plaat ometi mängida saab? Saab kuna alati püütakse vigu mahalugemisel parandada ning palju vigu ei oska tavakuulaja ka kuulda, veel vähem mõõta. Mõõtmistel selgub et parem oleks olnud mitte mõõta kuna tuju läheb nulli....
Digiga on lihtsalt nii - kuni saab mängib, kui enam ei saa siis ei mängi.
Autos plaatide kasutamisel jälgige et plaadid ei oleks päikesevalgusele kättesaadavad, kui autos on niiskust palju siis ka laske enne auto soojemaks - niiskus teeb optika uduseks ning kehvemaid plaate ei saa lugeda.

Verbatimi toorikute osas olen eelkõnelejaga täiesti nõus.
Chrysleri originaalmakk (need mis sajandivahetusel ja natuke peale toodeti) ei taha maha lugeda isekirjutatud plaate. katsetatud nii Mari, kui enda autos. Ta küll mängib neid, aga hoogu võib võtta selleks mõned minutid. Ka ei taha nad kuulamise ajal loo vahetamist/edasikerimist. Siis jonnib makk jälle mitu minutit (..ja röögatab mängima siis, kui seda kõige vähem ootad).
Sebringus olev neljane CD-box mängib plaate nurinata.
Tänapäeval on õnneks mitmeid alternatiive CD plaadile (FM modulaatorid-MP3 mängijad-mälupulgad...jne)
Teinekord on muidugi hea ka ilma raadiota sõita ja nautida Sebringu tagarataste undamist

Muideks, sinu poolt mulle täna kingitud 2 isekirjutatud DVD plaati mängivad minu Pioneeri üllitises küll ideaalselt..ei miskit juramist ja katkumist..naudin täiega..tänxs!!

_________________
EV põhiseadus: § 45. Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil

Mõned asjad meenuvad veel asjade kohta, mida pirtsaka mängija puhul tasub meeles pidada:

1) CD mängijad söövad kõige meelsamini CD-R toorikule kirjutatud plaati. Just CD-R puhul kehtib see reegel, et aeglasemalt kirjutades tuleb parem plaat. CD-RW toorikutele kirjutatud plaadid pole väga tihti teretulnud ja erinevalt CD-R plaatidest on CD-RW plaatitel ette nähtud kirjutamise miinimumkiirus.
2) Finalize nimetatakse mõnel pool ka kui "disc-at-once". (see võib olla põhjus, miks mõned samast firmast võetud toorikud ei mängi ja teised jälle mängivad)
3) Kehtib reegel, et odav toorik ei ole hea. (Nagu ma juba kirjutasin, mul on tulnud 25-sest digidata pakist 5 plaati ära visata - odavate toorikute kvaliteet on kõikuv).