Tekkis huvi, et kuidas saada kõige valutumalt roostet maha... leidsin neti avarustest järgnevad tekstid.

www.beetle.ee ja automoto.ee foorumist:

Detailide puhastamine roostest elektrolüüsi abil

Elektrolüüs seisneb teatavasti selles, et elektrit juhtivas lahuses (elektrolüüdis) toimub alalisvoolu mõjul kaks protsessi - anoodil oksüdeerumine ning katoodil redutseerumine. Rooste eemaldamiseks saab seda rakendada nii, et kui katoodiks panna oksüdeerunud (roostes) rauatükk, siis roostekorba õhukeses metallilähedases kihis muutub oksiid tagasi puhtaks rauaks, mis, jäädes pulbrilisel kujul metalli ja ülejäänud roosteläraka vahele, muudab roostekihi pehmeks ja pinnalt kergesti eralduvaks.
Elektrolüüdina kasutatakse enamasti pesusooda (Na2CO3 - mitte ajada segi NaHCO3 ehk söögisoodaga) lahjat lahust. 1-2 supilusikatäit ämbritäie vee kohta peaks piisama. Alalisvoolu allikaga on muidugi keerulisem lugu. Parema puudumisel käib ka tavaline akulaadija, kuid parem oleks siiski selline toiteplokk, millel saab pinget suuremates piirides reguleerida. Minul on seni tööpinged jäänud vahemikku 1-10V ja voolutugevused 0,5-3A. Meeles tuleb pidada, et puhastatav detail ühendatakse miinus- ja anood plussklemmiga.
Ka anoodiga tuleb natuke vaeva näha - probleem on selles, et elektrolüüs toimub kõige paremini "otsenähtavuse" tingimustes, seega peab anood puhastatavat detaili igast küljest ümbritsema. Seda võib lahendada näiteks vanni seintele paigutatud pleki või varrastena. Elektrolüüsi mõjul anood hävib aegamööda ja tuleb mingi aja pärast asendada. Anoodi materjaliks sobib (protsessi mõttes) nii tavaline kui ka roostevaba teras, kuid roostevaba ei soovitata sellepärast, et seal oksüdeerumise käigus lisaks raua oksiidile tekkiv kroomi oksiid on mürgine.

ehk siis on tarvis akulaadijat (nisikest võimalikult lihtsat vanamoelist, mitte tänapäevase automaatikaga), pesusoodat (naatriumkarbonaati- mitte söögisoodat, mis olla naatriumBIkarbonaat), plekitükki (soovitavalt roostevaba aga tavaline käib kah) plastämbrit, vett ja elektrivoolu.

Lühidalt- soodalahus 4-5% kangusega, \"-\" klemmi otsa roostes vidin, \"+\" klemmi külge too nimetet plekitükk (kumb neist nüid anood ja kumb katood oli, seda ei mäleta, viimasest füüsikatunnist niipalju aega mööda..., vidinad ämbrisse ja stepsel seina. Nood neg. laenguga roosteosakesed hüppavad siis tolle plusspleki külge. Paari tunni pärast peaks jubinad puhtad olema.
Samamoodi tuleb pärast galvaniseerimist hoolikalt loputada, nigu happegi puhul. Miinuseks on aga, et toda protsessi pole hää valveta jätta. Elektrolüüsi käigus eraldub säält pangest natukene gaase. Nimelt vesinikku ja hapnikku, mis omapäi jäädes võrdlemisi pauguohtlikud materjalid võivad olla. Seetõttu oleks toda hää teha ventileeritud ruumis või suisa õues ja ämbrit pole hea ka kinni katta. Kui tahtmine noid vidinaid liigutada, tuleks stepsel välja tõmmata, et ülearust sädelust ei toimuks. Ka on mõttekas pista vidinad lisatraatide otsa, mitte otse laadija klemmide külge, muidu läevad nood tuksi ja ka võiks nood jubinad niiviisi rippuda, et ämbri seinu/põhja ei puutuks.

ps. operatsiooni tõhustamiseks/kiirendamiseks võib võimaluse korral pruukida ka kaht laadijat korraga.

Nagu igal asjal, on siingi omad plussid ja miinused. Niisiis eelised:
- suhteliselt lihtne ja odav (eeldusel, et vooluallikas on olemas). Pole vaja spetsiaalseid kemikaale, kuna töö teeb ära elektrivool.
- meetod on selektiivne ja mittedestruktiivne, kuna protsess toimub ainult roostekolletes - kahjustamata pinnale jääb näiteks ka värv peale (võrdluseks liivaprits, mis lõhub ühtviisi nii kahjustatud kui ka tervet pinda). Elektrolüüsiga puhastamist kasutatakse muuseas ka arheoloogiliste raudesemete konserveerimisel.
- suhteliselt kultuurne meetod, kuna protsessi käigus ei teki müra, tolmu, vibratsiooni ega paha haisu.

Puudused:
- puhastatavate detailide mõõtmed on piiratud, kuna neid peab saama (kasvõi mitmes osas) elektrolüüdilahusesse uputada.
- elektrolüüs ise ei puhasta pinda, kuna ta võtab rooste ainult lahti, mitte aga maha. Pildil oleva velje puhastamine toimus ikkagi käsitsi panniküürimisvahendite (traathari, nuustik, pasta) abil ja võttis tubli tunni aega (survepesu oleks ilmselt kiirem ja tõhusam olnud) .
- meetod ei ole väga kiire, elektrolüüsi kestuseks võib tavaliselt arvestada umbes ööpäeva. Mõnikord võib puhastamise käigus selguda, et kogu rooste ei tule veel lahti ja siis tuleb ese vanni teisele ringile saata.
- keerulise kujuga detailide sisemistes uuretes võib rooste alles jääda.



Kas anoodiks võiks olla ka näiteks nõu ise? Kahesajane vaat või mõni muu plekk ämber?
Põhimõtteliselt küll, aga puhastataval esemel ei tohi siis olla otsekontakti ämbriga. plekist nõu seinad võivad ruttu läbi roostetada (idee ju ongi selles, et anoodi materjal tuuakse ohvriks).
Kui, siis ehk glasuurist vabastatud malmvann - sellel vähemalt paksemad seinad.

Happega:
Mõnda aega kasutanud autoplekkide tugevalt roostetanud kohtade puhastamiseks soolhapet. Kuna happega toimetamine on küllalt ebamugav töö, leidsin firma, mis tegeleb kuumtsinkimisega. Neil suured happevannid koos happega pidevalt kasutusel.
Katse tulemusel võin soovitada: 10%(soovitavalt 30%) soolhappes ca 4...5 tundi, siis peaks rooste pehme olema. Seejärel kohe survepesusse ja soovitavalt veel leeliselahusega pesta (kõik shampoonid sobivad). Ei soovita ainult selliste detailide puhul, mida ei pääse korralikult pesema (valtsivahed). Peale pesu tõmbub plekk punakaks, selle olen üle harjanud ja rohkem pole probleeme olnud, ka mitme kuu pärast on plekk ikka puhas.

_________________
Ei ole olemas õiget teed aga ka mitte valet teed. On raskeid teid ja on kergeid teid. Tähtis on see, et teelise siht on selge, samm on kindel ja king ei pigista. Kõik muu selle ümber on tühi pläma

Päris põnev. Ma just parasjagu leotan käsipiduri regulaatorit (seda mis trumli sees klotse laiali hoiab) rooste pehmendamise eesmärgil teist nädalat mos2-s, sain vindid juba keerama aga vidinad ise ikkagi on rõvedalt roostes. Kuna nad omavad /silma järgi mõõtes/ tollimõõdus keeret siis mul sobivat keermelõikajat pole, et neid üle keerata. Mingi taoline protsess oleks just paras katsetada siin. Kahjuks puudub mul arusaam, kust seda õiget soodat võiks hankida.

Soodat peaks saama kemiflorast ja ka Järve keskuse kodu-extrast...