Seda Journey't on kahes versioonis.
2.0 103kW VW diisliga
2.0 103kW Fiati diisliga.
Mõlemad on parajad õnnetused. VW versiooni on odavam remontida, Fiati diislid on siinmail vähe levinud, kuigi head mootorid. Opel Vectra C ja Saabid ja muud loomad said seda Fiati 1.9 ja see oli tegelt päris numps. Hea tõmme ja ökonoomne aga keegi ei taha puutuda, kui häda ning swirl klapid murduvad. Kollektor maha saada on värdjas töö aga mõnda ma olen näinud, kus swirlide asemel on juba keevituspunktid näha (alumiiniumist räägime). Muus osas vaheta hammasrihma ja sõida. Kahemassilised hoorattad on nõrk koht, eriti Fiati versioonil ja neid uuena ka enam ei ole saada. Müüakse taastatud kettaid, mis ei kesta.
Euroopas müüdi Journeyt rohkem VW mootoriga. Sõsarmudel Fiat Freemont on seevastu ainult Fiati versiooniga. Kui kapoti avad ja näed oranzi õlivarda nuppu, on õnnepäev, osta lotopilet.
Veermik on seevastu endiselt jonnakas ja samamoodi on raskusi mõne puksi saamisega varuosadeletist. See probleem esineb autodel, millel on mitu omanikku olnud ja keegi pole viitsinud/raatsinud alusvankrit lappida. Jeep Patriot on tiba teine mudel aga sarnase probleemi ees, kus auto ei ole uus aga ka mitte üldse vana, kuid pukse saab vaid originaale ülikalli raha eest.
Kokkuvõttes - mine vaata, mis turul pakutakse, ära kohe esimest ostma torma. Sama auto aga kõik on nii erinevad - ühel on välimus ilus aga auto ei liigu, teisel on jälle mootor lahti sõidetud aga väljast räbal. Peaasi, et oleks värskelt läbitud ülevaatus ja pakk arveid kaasa anda, et aru saada, mis on tehtud ja mis varsti tähelepanu vajab. Journey ei ole raketiteadus, kuid diagnoosimisega ei taha keegi pärast tegeleda, sest elekter on kõik itaaliast.
kas mitte v2011 ei läinud dodge fiati kontserni alla ?