Mina ka kellegi rahakotis ei lappa ja arvata võib, et see tal suur pole.
Aga lahti saan seletada vaid seda-et kuna inimese elu oleneb autost ja sellega liikumisest..siis peavad tal lihtsalt rattad all olema.Eriti kui inimene on vaatamata toolis olekule aktiivne.
- soov see põlenud buss korda teha on tal kindel ja olemas.Lihtsalt seni pole ta kuskilt leidnud sellise varustusega ja sellise väljalaskeaastaga romu, kust saaks korraliku juhtmestiku. Need Wolkarid on ju sellised-et leida just seal miski 2001 a. automaatkastiga, täislisadega jne "paugu" pannud bussi-tuleb Euroopas palju ringi tuuseldada-uut juhtmestiku osta on kahjuks ju liiga kallis (eks teame seda ka Chrysla kogemusest). Taastamiseks läheb seega kõvasti veel aega ja on vaja nii head juhust , kui õnne.Taastamiseks kogutud raha on ilusti alles ja see pole isegi veel temani laekunud-ja see läheb siis ikka seega õigel eesmärgil.
- Voya võttis inimene selleks, et liikuda on vaja, ilma liikumiseta raha ei teeni ja doonorbussi ka ei otsi. Ja ostetud enda säästude eest. Chrysler Voya poole kallutas asjaolu selle auto mugavus ja praktilisus-kui inimesel käed tugevad, saab ta sinna ka ilma liftita sisse turnida ja kui teise rea üks iste väljas-saab juhistmel istudes ka tooli enda taha salongi tõsta.
Vähemalt saab inimene nüüd jälle ringi vabalt liikuda ja usun, et ka selle Voya hilisem müümine pole proble-auto on korralik, Eestis pole sõitnud, nahksisu ja lisad-tubli asi ja norm investeering. Samas hindab ta muidugi oma vana Wolkarit ja omab seni veel kindlat soovi ikkagi see korda teha.
loodan, et mõtestasin nüüd vähemalt midagigi lahti