No nii siinsed kohustuslased ja mitte kohustuslased.

Ka siin foorumis on kaitsevägi olnud kajastatud - aga teie kaitsetahe....

Kuna sellel aastal puudutab see teema ~4000 inimest (KV juhataja tahte järgi) siis ehk satub mõni kutsutu ka siia.

Tekkis selline huvitav mõte, et uuriks kuidas olete teie meelestatud kaitseväe kohustusse ja samas kes on käinud siis kuidas oli mulje.
Mina tean kuidas siin köögi pool on asjad tehtud aga see kudias sööja seda rooga sööb....

Ei korja siit infot keda kutsuda või mitte vaid loodaks arutelu.

Nii palju mainin, et kui suudate mind üllatada põhjusega mis oleks alus vabastamiseks kordusõppusest siis oleks ka see teretulnud (kahtlen, kuid siiski)
töö, tervis, määratud ametlikuks hooldajaks <- liiga lihtsad põhjused

Soovahetus.... on ka selliseid olnud ja vabastatud tervislikel põhjustel

Küsimustiku seadsin sellise lihtsa ja võttes arvesse reservväelase vabastamise alused siis 70% küsitakse vabastust oma maksekohustuste pärast mis on seotud tööga, 20% perekondlik või siis õpingud ja ülejäänud on siis pudipadi

Pean mainima ka seda, et töö ei vabasta ja maksekohustused on kodaniku enda valitud rist (julm ütlus aga neid kohustusi silmas pidades on mõnest kohe väga kahju).

Õppekogunemise kutse saadetakse reservväelasele 120päeva ette (4 kuud!!!) ja mitte ilmumine on karistatav

Õppekogunemine ei ole enam noorte pärusmaa vaid luubi all on kõik alates ajateenistusest läbinutest kuni 60 eluaastani, kes on kaitseväekohustuslased.

Pereemad naised öelge teie ka sõna sekka, kuna naised ja emad on just väga kohusetruud ning juhatavad õiged kontaktid/aadressid kutsutuni, et kaitseväe tahe nendeni jõuaks....

_________________
Ei ole olemas õiget teed aga ka mitte valet teed. On raskeid teid ja on kergeid teid. Tähtis on see, et teelise siht on selge, samm on kindel ja king ei pigista. Kõik muu selle ümber on tühi pläma

Pole käinud, ei lähe ka vist, vastu pole muidu midagi.

_________________
Sharan on taburet ja Galaxy on ford!

pole käind, aga väidetavalt olen reservis.
kui vaja võin ära käia, aga pole aimugi mida ma seal teeksin.
samas töötasin ca 3 aastat KV's tsivilistina.

kas see puudutab ka neid, kes 2 (või enam) aastat nõukogude liidu erinevate paikade vaatamisväärsustega tutvusid?

jah ka neid.
Võimalusel arvestatakse õpitud vaatamisväärsusi. Samas palju on selliseid tutvujaid (nt alvelaevnik, raketihooldaja mis iganes veel) siis on paigutatakse nemad üldjuhul elukohajärgseselt olevasse kaitseringkonna üksustesse kas siis laskuriks, autojuhiks (kui on olemas vastavad juhiload) kokaks - kui on teada tsiviileriala jne. kuni 60 eluaastani hoitakse jõudumööda silm peal..

_________________
Ei ole olemas õiget teed aga ka mitte valet teed. On raskeid teid ja on kergeid teid. Tähtis on see, et teelise siht on selge, samm on kindel ja king ei pigista. Kõik muu selle ümber on tühi pläma

Minu erialaks oli lennukite L-39 ja SU-27 autonoomse käivituse tagamine, ehk akude hooldus. Jagan oma teadmisi meeleldi Eesti Kaitseväega.

Laskur..kokk. Tänan küsimast. Võid oma silma nüüd minu pealt ära keerata

no jah kellel tekib üldse mingigi huvi siis andke teada elukoha järgsesse kaitseringkonda.


kui tasudest rääkida siis ega need üüratud pole, kuid midagi ehk siiski.
14 päevase aktiivse puhkuse eest tasutakse lihtsõdurile kuskil 5500 krooni
lisaks on õgus sõidukulude kompensatsiooniks (aluseks siis bussipilet elukohast teenistuskohta)

_________________
Ei ole olemas õiget teed aga ka mitte valet teed. On raskeid teid ja on kergeid teid. Tähtis on see, et teelise siht on selge, samm on kindel ja king ei pigista. Kõik muu selle ümber on tühi pläma

Kuidas saab N.Liidu sõjaväes olnud inimest kutsuda siia banaania metsa kordusõppustele,ma ei mõista.Prisjaga on ju antud hoopis teisele võimule ja riigikorrale ja nüüd siis vaja siin veel metsas roomata riigi eest,kellele pole vannet antudki.

Sa andsid oma vande kui sinust sai eesti vabariigi kodanik (EV põhiseadu§124)
Sa elad ju siin, sulle meeldib siin elada - kui ei meeldiks ja vannud ustavust N-liidu õigusjärglasele siis miks sa murrad oma vannet?

_________________
Ei ole olemas õiget teed aga ka mitte valet teed. On raskeid teid ja on kergeid teid. Tähtis on see, et teelise siht on selge, samm on kindel ja king ei pigista. Kõik muu selle ümber on tühi pläma

Jube kahe otsaga asi. Kuidas peaksid suhtuma nn. "kordusõppustesse" need, kes on läbinud nõukaarmees erikoolitused, on teeninud erivägedes, õppinud sõjakoolis jne? Läbitud on kordades hullemad retked, harjutused, taktikalised õppused ja palju muud, pealegi veel oludes, mille peale meie praegused inimõiguslased minestaksid plaksust. Kui nüüd viiakse kusagile metsa "sõda mängima", siis tunduks see täiesti kentsaka üritusena, mingi väljasõiduna loodusesse koos lapsearuga kamandajate seltsis. Relvad pole tegelikult pea viimase saja aastaga muutunud, viimase viiekümne jooksul küll mitte, kõik töötavad samadel põhimõtetel. Eriotstarbelisi relvi aga niikunii ei eksponeerita. Ballistika allub ikka samadele loodusseadustele, inimesed masinad jätavad samasugused jäljed, öövaatlusseadmed on küll kergemad ja gabariitidelt väikesemad, tööpõhimõte on ikka sama. Kogu selle kaasajal EV armees leiduva arsenaliga tutvumiseks ei lähe aega üle paari tunni, sõidukid sõidavad ikka samuti kui varem, olgu mis marki nad tahes. Paadunud realistina (on täpselt just nii kui on) vihastaks mind küll mingi tubateater ja segadus kusagil metsas. Fakt on see, et nõukaaegse koolituse ja juurdeõpitud oskustega ollakse kahjuks praegusest väljaõppest üle. Aaastaid tagasi arutasime kolleegiga, et mis saaks, kui me kahekesi läheksime metsa, riietuksime nii, et meile võidakse peale kusta meid nägemata, ja mängiksime sõda noh 30-ne praeguse ajateenija vastu. Kui kaua läheks aega, et ajada nad täielikku paanikasse ja viimseni maha nottida. Arutelu ei toimunud klaasi ääres, (mina ei tarvita alkoholi üldse, sest ei saa, muidu hakkan kohe "sõda pidama" ja see on toonud mulle kaasa palju probleeme, viimased 19 aastat olen sellest prii olnud) vaid tööl ja väga heade relvade keskel. Arvasime, et kahe peale ehk paar tunnikest läheks. Me ei lase neid ju ligigi ja notime ära kasvõi paarisaja meetri kauguselt, lähedal aga nad ei näegi meid, sest metsas oleme me hääletud ja nähtamatud, pealegi ei lase me ka mööda. Pole muidugi kindel, aga nii me arutasime.
Meil ei hakata kunagi pidama suuri lahinguid, veel lollim on tänapäeval kusagil kolonnis sõita kui õhukaitse on olematu jne. Kogu maailmas on seda näha, aga ikka valmistutakse eelmiseks, aga mitte eelolevaks sõjaks. See mis tuleb, peaks olema selline, et kõigepealt lastakse maa mustaks õhust ja siis need, kes ellu jäävad hakkavad väikestes gruppides tegutsema, enam mitte kodumaa kaitseks vaid iseenda ellujäämise nimel.
Mis hakkavad aga alguses tegema need, kes ninaverejooksu peale reanimobiili välja kutsuvad. Elementaarse ellujäämise ja meditsiini peab ajateenistuses õpetama, siis alles tehnika ja taktika, sest surnud ei juhi enam sõidukeid, ei tegele sidega, ega ole ka mingid taktikud.
Seepärast ei taha ma seda teatrit vaadata, see on minu jaoks koomiline. Eriti, kui ka kätekõverdused on inimõiguste rikkumine ja mina oma 49 aastaga olen paremas füüsilises vormis kui valdav enamus noori. Mõistke hukka kui tahate.

_________________
Iga asi tuleb omal ajal või siis natuke hiljem.

Ise ka noortega kordusõppustele ei läheks, kui siis ainult "vanakooli" meestega ja pigem kogemusi vahetama. Mingi kaitsejõudude tüüp ütles et nemad ei viitsi venekroonu vendadega tegeleda et parem on noori nö. teravana hoida. Kogemusi on vanematel tegijatel paraku rohkem.
Kui nüüd mingist "tõsisemast" sõjapidamisest rääkida siis saab väikse eesti siia sisenemattagi tühermaaks muuta.
80-ndate lõpus kui teenisin slovakkias piiriäärses polgus anti meile teada et sõja puhkedes on meie ülesanne päevake vastu pidada, kusjuures tehnikat ja tulejõudu oli meil oi-oi kui palju. Õnnetuse puhul oleks Keila suurune linn tuhaväljaks muutunud. Hea et kohalikud ei teadnud millise mürsu otsas nad elasid Lahingutegevuse puhkedes võtan Eesti eest võideldes relva kindlatsi kätte (olen isegi sunnitud seda tegema) selles pole kahtlustki.

Kutsuti, läksin kohale, passisin pool päeva metsas, siis selgus, et kogus on täis ja pool bussitäit tuli meid tagasi

Vot nii indiani kirjutisi on alati hea lugeda.
Vanakooli teadmised ei ole kaitseväest kuhugi kadunud, võib öelda, et neid lihvitakse, täiendatakse ja kaasajastatakse välismisjoonidel (väiksed võitlusgrupid täidavad erinevaid taktikalisi lahendusi, mis ei ole kergete killast)
Kordusõppused on mõeldud 130-1000 mehelise üksuse piires ehk siis taktikalised grupid ja nende koostegevusõppeks ALGTASEMEL. Lahingpaari, jao suuruse koostegevusõpe rühma, pataljoni raames.
See, et üksikvõtilejale võib jääda (ja kahjuks pahatihti jääbki) mulje metsas mõtetult molutades tunne, et mõtetu üritus. Täpselt samasugune mõtetu üritusena võib tunduda kinos filmi vaatamine, kui puudub eesmärgipüstitus. Oluline on, et seda tehakse tahtest iseenda oskusi lihvida ka kõige mõtetumates olukordades.
Vapper sõnakasutus aga paraku kordusõppuse raames õpivad ja harjutavad ka esimese astme juhid nägema asju suuremas raamides. Samas mida kõrgemaid auastmeid ohvitser saab, muutub tema üha olulisemaks relvaks pliiats ja paber ning tema plaanid samas kaotamata oma võitleja oskusi sõjatandril.
Vibu, oda ja kiviheitemasin on ka tänapäeval väga ohtlikud relvad kui neid osatakse kasutada.
Palju ohtlikum on 100 jänest lõvi juhtimisel kui 100 lõvi jänese juhtimisel.
Paraku ei ole kõikidel sellist mõtlemist, oskusi jne mis indianil aga neil on tahe ja tunnevad kohustust mis on isegi indiani eesmärkidest olulisemad.
Loomulikult mustatakse maa üle pommidega aga kui see viimane lapski ei anna ennast nii sama kätte mutuub maa okupeerimiseks MÕTE ja kaaluakuss kaldub meie poole (afgaani, iraagi näide - üli tugeva vallutaja vastu) - me ei tohi muutuda FARMIKS
Tõsiselt kahju on kuulda reservväelastega "mängimisest" ja üleolevast suhtumisest "proffide" tegevteenistujatelt. Iga väljavihastatud reservväelane on nende hävitatud kaitsevahend/ründerelv oma kaitse ülesande täitmisel. Kes on isegi olulisem kui pataljoni laskemoon.

"Vankooli" mehed kellel on kindlasti mingi arusaam lahingutest suures armees kus nad tundsid ennast ülistatuna, miks ei võiks olla just teie eeskujuks noorpõlvedele ning edasi anda oma suurpäraseid oskusi ja mis peamine positiivset suhtumist oma võimetesse?
Mis viga on noortel need kes on just ajateenistuse lõpetanud, mille poolest on nemad teist kehvemad?
Täpselt samuti arvati ka teist, kes te tegite oma esimesi samme mundris


Vapper propageerimine toimub Aga kui suudate minu mõtted ümber lükata asja mõttetusest siis need on teretulnud
MA olen igapäevaselt selle asja sees ning tahan lihtsalt tagasisidet ja mõttevahetusi.

_________________
Ei ole olemas õiget teed aga ka mitte valet teed. On raskeid teid ja on kergeid teid. Tähtis on see, et teelise siht on selge, samm on kindel ja king ei pigista. Kõik muu selle ümber on tühi pläma

minuarust üks põhjus hääletusest puudu.

Nimelt selle sanatooriumis käigu kompensatsiooni. Selle kahe nädalaga saab hullu hävingu

Millegi eest peab ju maksed ka tasuma. Kas see 5500 on maksuga või ilma.

_________________
Normaalsus on ülehinnatud

Töötasu on üks suuremaid probleeme õppekogunemisele mitte tulekuks.
5500 on ilma maksudeta ehk siis see mis kätte jääb. see peaks olema miinimum tasu 14 päeva eest.

See kui suured koormused on igaüks endale võtnud on isiku valik mis peaks olema lähtunud mitmetest argumentidest
1. palju isik suudab teenida ning kohustuses ei tohiks olla suuremad kui pool sissetuleksut (püsikohustused, eluase, laenud liisingud, alimendid....)
2. kohustuste võtmisel tuleb arvestada ka enda haigestumisega, tööst ilma jäämisega, kordusõppustegaa või muu ajutise jamaga mis takistab töötasu saamast. Seega peaks igal inimesel olema mingi varuplaan oma kohustuste finantseerimiseks ja see 2 nädalat saada 50 või isegi 30% sissetulekust ei takista jõuetekohast kohustuse tasumist.

Kui inimene juba on üüratu supi sees nii, et iga kuu vaevalt ots otsaga kokku tuleb ei ole see riigi süü....... ei taha küll julma inimesena siin esineda aga tõesti mis siis saab kui juhtub sinuga midagi mis takistab sul töötamast?

_________________
Ei ole olemas õiget teed aga ka mitte valet teed. On raskeid teid ja on kergeid teid. Tähtis on see, et teelise siht on selge, samm on kindel ja king ei pigista. Kõik muu selle ümber on tühi pläma