Sai siis pere kasvades Audi A4 kürvale ka üks pikemate oste kulgemise aparaat. Mõtteid oli palju ja sai siis lõpuks Chrysleri kasuks otsus tehtud. Eelisteks jäid mugavus, palju ruumi ja ka välimus on üsnagi hea.
Valida oli Auto24-s mitmete vahel, kuid eelistuseks jäi juba aastaid Eestis liikunud auto. Tehtud nii mõndagi ning ka spidomeetri läbitud kilometraaz vastab tegelikkusele 230 000+ kilomeetrit. Auto oli 2 aastat Saksamaal ja esmane registreerimine Eestis 2007a. Pärast seda 2 omanikku ning mina nüüd siis kolmas.
Viimane omanik siis tegi kõikide vedelike vahetuse ning lasi ka roolilati vahetada, millel siis garantiigi veel kehtib. Üle eelmine omanik lasi remontida käigukasti ning eelmine omanik ka kasti softi uuenduse.
Autost siis nii palju, et lisadeks el. aknad, -juhiiste, tagumised ventileerimisaknad ja palju rohkemat polegi.
Vigadeks on hetkel tagauugi avanemine ainult mehaaniliselt võtmega. (sai juba juhtmestikku ning kaitsmeid kontrollitud, kuid nende viga esialgu ei tundu olema. Ei vaadanud lülitit ennast, et ehk asi selles.)
Lisaks ei toimi ka tagumine kojamees. Vett pritsib, aga kojamees ei nühi. (see õnneks teisejärguline mure ja tegelen sellega võimaluste piires siis, kui aega ja tahtmist.)
Väike viga veel ka käsipiduriga, et näitab aegajalt tuld armatuuris, kuid tegelikult kässarit peal pole. Arvatavasti mingi andur nöögib.
Autoga plaanid edaspidi oleks astmeraudade lisamine, võibolla pisemad keretööd iluvigade parandusteks ning kinni pidada kõikidest vajalikest hooldustest, mida autod ikka nõuavad.
Pildimaterjali lisan lähiajal, kui saab mõned kenad pildid kuskil teha.
Üks pildike hetke masinapargist:
