Pikalt nüüd venitet. Aeg ka oma Chryssule teema teha. Küll ta võib pärast uhke olla, kui diagnostikaks läppariga autosse poen ja ta seda nägema juhtub. Aga see kõik selleks.
Sai siis 2012 aasta oktoobris selline käik ette võetud, et oma baierlasest lõplikult loobutud. Pika agiteerimise tulemusel kahe hea sõbra poolt, kes ise juba pikka aega ameerika autode austajad on, sain ka mina aru, et ülemere autod on paraku minu nõudmistele ainuõige valik. Piisavalt mugavad, hästi varustatud ja meie teedele ehk ka sobivamad, kui eurokarbid, rääkimata kaug-ida toodangust.
Mõeldud-tehtud. Bemm maha müüdud ja eelnevalt Sebringule pilk peatuma jäänult sai kohe järgmine päev Tlnasse sellele ka järgi sõidetud. Tean, et paljud räägivad, et sama raha eest saab ka 300M'i, kuid minule tolle isendi välimus lihtsalt ei istu.

Isendiks on siis 2002 aasta Sebring 2.0 mootoriga ja kepikastiga. Eestist ostetud (Viljandi Silberauto) ja enne mind on olnud 2 omanikku. Värviks on must ja läbisõiduks märgiti auto minu kätte jõudmise hetkel 220 987 km. Nüüdseks on ca 8000 km lisandunud.
Selline tehniliste lahendustega valik sai tehtud asjaoludel, et 2,7 mootorit ei julgenud osta. Kõik teavad õuduslugusid sellest mootorist. Kepikast aga tuli seetõttu, et automaati lihtsalt polnud 2.0 mootoriga valida. Aga ma jõuan ka veel ise vehkida seega pole lugu. Pealegi pidi 2.0 automaadiga kohutavalt uimane olema.
Auto enda kohta jagub mul siiani ainult kiidusõnu. On mugav, seisab teel hästi, kütusekulu on väga mõistlik, tehnilised lahendused on head, jne, jne, jne. Lisapluss on veel see, et töökorras on kellaploki valgustus. Paljudel seda enam ei ole.

Vigadest rääkides:
Istmesoojendused ei tööta,
Juhipoolse peegliklaasi soojendus ei tööta,
Tagumised uksed naksuvad,
Tagaklaasi soojendus on pooleldi surnud
Käsipiduri klotsid on lõppenud.
Esituled on otsas. Ka poleerimine ei suutnud neid enam päästa. Andsin oma parima, kuid plastik on
liialt otsas. Paremaks sain aga hea ei ole. Lisaks on mõlemal tulel 1 kinnitus katki.
Kliima kohta on mul kahtlused aga seda enne ei torgi, kui kevadel.
Mootor on alt õline ja seda kummaliste kohtade pealt aga kindlat lekkekohta ei ole suutnud siiani tuvastada, ka see ootab kevadet.
Tagumine parem ukseäär kobrutab, selle veaga tuleb samuti mingil ajal tegeleda. Mujal roostet peaaegu ei eksisteeri, mis on 5+ arvestades, et auto on näinud ainult eesti teid ja minuteada pole galvaniseeritud kerest selle auto puhul lõhnagi. Eriti arvestades, et vaadates töökojas 2005 ja üles vagiinagrupi (VAG) autosid, mis on tsingitud kuid roostetavad, kui kuradid.
Talvel hakkas juhipoolne tagumine püstak hirmsasti klobisema, kahtlus on, et võib olla läbi see alumiiniumist "känd", kuid kuidas seletada seda, et soojemate ilmadega klobin kaob ja tekib kusklil -7 kraadi ja alla. Ka see ootab mu montniku tähelepanu.
Antenni oli keegi suutnud ära murda. Viskasin selle elektrilise üldse minema sealt. Panin parima valiku tavaliste piitsade hulgast ja töötab küll.
Kahjuks on minu kätte jõudnud ainut 1 pult ja 1 võti. Aga tuleb esimese omanikuga ühendust võtta ja aru pärida, väidetavalt peaks ülejäänud tema käes olema.
Eks pisiasju ole veel, kuid kõik ei meenu korraga.

Vigade parandamisest niipalju, et elektrivigadega tegelen ise aga praegu on natu külm ja sooja garaaži pole ka vabalt päevaks võtta, muidu oleks juba nokitsemine täies hoos.
Mehhaanilise poole usaldan oma montnikule, kes lihtsalt on sündinud õliste kätega osav poiss. Ja värvitöödega tegeleb eelpool mainitud teine ameeriklastefännist sõbrapoiss, kel ilus töökoda Tartus.
Muid tähelepanekuid on ka. Nimelt varuosade koha pealt. Ma olen täitsa šokis. Nimelt siiamaani varuosade kohta hinda küsides suudab parimaid pakkumisi teha Silberauto . Asjade kohta mida olen küsinud, annavad nii TopParts, kui ka Ameerikaauto, tunduvalt kõrgema hinnavaliku, kui Silber. Jutt käib siis Tartu poodide kohta.

Pikk jutt sai. Aga öeldakse, et üks pilt räägib rohkem, kui tuhat sõna ja nii ma panengi siis nüüd siia pildid, mis said kohe sügisel tehtud.









Ja lisaks veel pildid modifikatsioonist, mis sai eelmine nädal tehtud. Mulle lihtsalt käib närvidele, et eurokarpidel võivad olla oranžid tuled parkideks ja ameerklastel, kes on selle stiili maaletoojad, mitte. Sai siis see viga parandatud. Tulemusega olen ise väga rahul ja ka politseionud väga viltu ei vaata. Nimelt olen neist siin nüüd mitu korda niimoodi mööda sõit' ja tundub, et neid jätab külmaks. Aga asi võib olla ka selles, et nad lihtsalt ei tea, mis tohib ja ei tohi olla. Sest Põltsamaal rohkem Sebringuid ei liigu ja ega kogu Jõgevamaal neid väga ei ole. (Minu andmetel 2 kokku)







Salongist kahjuks pole pilte jõudnud teha aga parandan selle vea siis, kui ilmad soojaks lähevad ja auto saab kevadpuhastuse, vahatuse, polerka. Sest siis on plaanis hakata ehitama ka Led lahendusi edasi. Praegu on tehtud salong, pagasnik, ja numbrituli. Kõik on sooja valgusega ledidest tehtud seega p***majakat autost ei teinud/tee.
Raadio all olev sahtel sai rohelise valgustuse. Lisaks sai ka veel pagasnikuluugi küljes olev pidurituli LED lahenduse.
Kuna see on üks aladest, millega tegelen, siis tulevad lisaks veel jalavalgused ja tahaks teha ka lingivalgustuse nii sisse, kui ka välja. Sisse loomulikult roheline ja välja soe led. Välimine kusjuures hakkab süttima koos salongivalgusega, seega mulje jääb, et nii peabki olema. Aga eks siis räägin lähemalt, kui sinnamaani jõuan.

_________________
Omistatud piloodikoht 2002 aasta Chrysler Sebring'u istmel